risoomiga ja võivad aias kergesti kontrolli alt väljuda Enamasti vlaguslembelised, namasti vaja viljakat mulda 1. Acorus calamus harilik kalmus 2. Butomus umbellatus harilik luigelill 3. Calla palustris soovõhk 4. Caltha palustris harilik varsakabi 5. Carex elata luhttarn 6. Equisetum fluviatile konnaosi 7. Glyceria maxima suur parthein 8. Hippuris vulgaris harilik kuuskhein 9. Houttuynia cordata soorohi 10. Iris laevigata sile iiris 11. Iris pseudacorus kollane võhumõõk 12. Juncus effusus harilik luga 13. Lobelia cardinalis punane lobeelia 14. Lysichiton americanum ameerika kevadvõhk 15. Lysichiton camtschatcensis kamtšatka kevadvõhk 16. Menyanthes trifoliata ubaleht 17. Myosotis palustris soo- lõosilm 18. Phragmites australis harilik pilliroog 19. Potentilla palustris harilik soopihl 20. Ranunculus lingua suur tulikas 21
põõsad kuni 15 m kõrgused madalad puud. Lehed abilehtedega, millised püsivad sügiseni, lehed vahelduvad, hõlmised kuni jagused lihtlehed. Õied valged, kahesugulised, kännastes või sarikjates õisikutes, viietised. Luuseemneid 1-5, viljad kerajad või piklikud, meenutavad õuna, valminult punased, kollased kuni mustad, viljaliha lääge ja jahune. Eestis arvatakse kasvama 10 ? pisiliiki ja hübriidset liiki, enamasti Lääne-Eesti mandriosas ja saartel. lääne v. (C laevigata (Poir.) DC. ssp. palmstruchii (Lindm.) Franco) kasvab Saaremaal ja on kantud Eesti Punasesse Raamatusse. Suhteliselt tavaline on saartel harilik v. (C. rhipidophylla Gand.), kasvades madalama puuna.Ühtede autorite arvates on viirpuuliike ca 200, teiste arvates üle 1000, kasvades põhjapoolkera parasvöötmes, eriti palju Ameerikas. Liigid ristuvad kergesti. Karvane viirpuu (Crataegus submollis Sarg.)Karvane viirpuu kasvab Põhja-Ameerika kirdeosas, ka Kanadas, alusmetsarindes, metsaservadel
annaabi.ee 
