Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT
sängitatud mitu või üks surnud, seejärel on ringi ja surnuvaheline ala täidetud kividega.
Kivikirstkalmed pole levinud üle Eesti, pigem Põhja- ja Lääne-Eestis. Laevkalmete puhul on
saadud ilmselt eeskuju skandinaavlastelt ja neid leidub Saaremaal Sõrves ja Harjumaal Vaos.
Pronksiajal on kultuurisidemed muutundu tunduvalt tihedamaks. Antud matusepaigad pole
aga tavalised, neil on olnud olulisem tähendus.
Hakati tahuma puid, millest sai ehitada paadi või laevataolist asja. Skandinaaviast on teada
pronksiajast ka kaljujooniseid ja neil esineb ka pilte laevadest. Seega võib arvata, et siis
hakkas Läänemerel ka laevaliiklus.
Lohukivid neil on väikesed kuni kümne sentimeedtrise läbimõõduga lohukesed. Eestis on
neid teada juba üle 1750. Neid esineb kõige rohkem Põhja-Eestis.
Maastikule hakkavad ilmuma põllukividest kuhjatud hinnikud. Kõige vanemad muinaspõllud
on avastatud Tallinna küljealt Saha loolt.
annaabi.ee 
