A.dumas Kolm musketäri terve raamat
AUGUSTIL 1628.
Felton jättis mileediga jumalaga, nii nagu jätab vend jumalaga õega, minnes lihtsale
jalutuskäigule -- ta suudles mileedi kätt.
Felton näis olevat rahulik nagu harilikult. Ainult ta silmades põles ebatavaline,
palavikuline helk. Ta laup oli tavalisest veelgi kahvatum, hambad kokku surutud. Ta
kõneles järsult ja katkendlikult, mis osutas, et näidagi tema sisimas käärib.
595
Paadis, mis viis teda maale, asetus Felton nii, et ta nägu oli pööratud mileedi poole,
kes laevasillal seistes teda silmadega saatis. Mõlemad olid kindlad, et neid ei jälitata.
Kunagi ei tuldud mileedi tuppa enne kella üheksat, ja lossist Londoni on kolme tunni tee.
Felton astus maale, ronis rannakalju harjale, viipas viimast korda mileedile ja suundus
siis linna poole.
Kuna maapind laskus allapoole, nägi ta saja sammu pärast veel ainult kuunari masti.
Ta ruttas Portsmouthi suunas, mille majad ja tornid kerkisid umbes poole miili
kaugusel tema ees hommikuses udus.