Referaat Kihnust ja selle ajaloost.
Foto 1: Pulmarong
1846-1847. aastatel toimus saarel usuvahetus, enamik kihnlasi siirdus õigeusku lootes saada tsaari
käest maad.
19. sajandi II poolel elavnes saarel purjelaevandus. Hakati soetama kiviveolaevu, tulusaks
4
Marek
veoartikliks kujunes ehituskivide transport Pärnu ja Riiga. Moodustati laevaseltse ja kaubeldi
laevameistrid. Purjelaevu osteti ja ehitati ise, nii et I maailasõja eel oli kihnlastel umbes 60 laeva.
Mehed sõitsid merd nii Kihnu kui ka välislaevadel. 1930-ndatel oli saarel kõige suurem elanikkond
ulatudes enam kui 1200 inimeseni. Esimeses maailmasõjas enamik kihnlaste laevu hävitati.
Foto 2: Kivilaev
1937. aastal valmis Kihnul kivimuul.
Pärast II maailmasõda elas saarel 600 inimest, 378 saare elanikku oli Läände põgenenud. Loodi