V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Tähendab, sinu mees ta pole!»
«Järgmine!»
«Tuhat ja tuline, on sel aga molu!»
«Hei, see on sulitemp. Tohib ainult nägu näidata!»
«Ah see neetud Perrette Callebotte! Ta on ka kõigeks valmis!»
45
«Braavo, braavo!»
«Ma lämbun!»
«Vaata, vaata, selle kõrvad ei tule läbi!» Ja nii edasi, ja nii edasi.
Poleks õiglane ära unustada meie sõpra Jehani. Selle nõiasabati keerus võis teda ikka veel
näha üleval samba otsas nagu laevapoissi mastikorvis. Ta viskles pööraselt siia-sinna. Ta
suu oli pärani lahti ja kõrist ajas ta välja kisa, mida aga ükski ei kuulnud, mitte sellepärast, et
see oleks mattunud üldisse mürasse, vaid et ta terav hääl oma kõrgusega tõusis üle
kuuldavuse piiri, tehes Sau-veuri * järgi kaksteistkümmend tuhat, Biot' * järgi kaheksa tuhat
võnget sekundis.
2
5
Mis puutub Gringoire'isse, siis sai ta, kui esimene ma-sendushoog mööda oli läinud, jälle
tasakaalu kätte
annaabi.ee 
