KV11 Abimasin- Abimasin- Ahter- Ahtris- Ahterpiik(viimane sekts. ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad- Sõuvõll- Sõuvõlli otsas- Sõukru...
Alumiiniumi saamine Alumiiniumit saadakse boksiitidest. Üle 90% seda mineraali asub subtroopilise vööndi maades nagu Austraalia, Jamaika, India, Brasiilia jm. Venemaal saadakse alumiiniumit ka maagist. Alguses maagist saadakse alumiiniumi oksiid (Al2O3). Ning siis elektrolüüsi meetodiga muudetakse seda alumiiniumiks. Alumiiniumi sulamid Düralumiinium alumiiniumi, vase, magneesiumi ja veel mõndade metallide sulam. Seda kasutatakse lennukiehituses, ehitusdetailide ja laevaosade valmistamisel. Silumin alumiiniumi, räni ja mõndade teiste metallide sulam. Kasutatakse raske konfiguratsiooniga detailide valmistamisel enamasti auto- ja lennukiehituses. Mangalij alumiiniumi, magneesiumi ja muude metallide sulam. Kasutatakse traadi, metallehtede ja muu valmistamisel.
m 3 1. LAEVAGEOMEETRIA 1.1. Teoreetiline joonis Täpne ülevaade laevakere kujust antakse tema teoreetilise joonisega joon.1, mis on aluseks ujuvuse, püstuvuse ja uppumatuse arvutamisel, samuti laeva üldjooniste ning tema kere tööjooniste koostamisel. Laeva teoreetilised joonised on küllaltki väikestes mõõtkavades, tavaliselt 1:50 või 1:100. Neilt võetud mõõdud ei ole laevaosade valmistamiseks piisavalt täpsed. See probleem lahendatakse mõõtes poolplaani jooniselt igal veejoonel asetsevate punktide järgi poollaiused e. poolordinaadid kohtadest, kus veeliin lõikab kere teoreetilisel joonisel toodud kaari. Neid punkte nimetatakse plaasi (plaas e. vormipõrand on suur tasand, harilikult sellekohane saali põrand, kus joonestatakse laeva teoreetiline joonis mõõtkavas 1:1; 1:5 või 1:10 Mereleksikonist.) poolordinaatideks või
Kuid tormiavad, eriti kui neil on restid, kipuvad kiiresti jäätuma. Sellisel juhul toimub veega ülevalataval tekil kiire jää kogunemine. Jäätumine võib aset leida ka vaikse ilmaga arktilises rajoonis, kuhu tungib soe hoovus. Sel juhul katab uduga õhus olev niiskus kõik laeva osad ühtlase jääkihiga. Jäätumise intensiivsus on väiksem kui tormiga, kuid jäämassi raskuskese moodustub tunduvalt kõrgemal. Tekkiva jääkatte struktuur võib olla mitmesugune. Õhu ja laevaosade temperatuuril -4 o kuni -5o ja mereveel -1o kuni +1o , tuule kiirusel kuni 6 palli kattub laev klaasitaolise jääkihiga. Temperatuuril alla -18o lendavad laevale lainete löökidest tekkivad vee ja õhu segused pritsmed, mis jääkihti temperatuuri langedes aina intensiivsemalt kasvatavad.. Jäätumisel muutub laeva veeväljasurve, mis võib viia ujuvusvaru kaotamiseni. Muutuvad raskuskeskme ja metatsentri paigutus vertikaalteljel, mida võib samastada tekilasti võtmisega.
annaabi.ee 
