PURJELAEVADE EHITUS EESTI RANDADES
Laevameistrid olid sageli vaid
mõneklassilise haridusega. Oma töös toetusid nad kogemustele ja tähelepanekutele, mis
võimaldasid neil luua aluseid, mis ei jäänud alla välismaal kõrge haridusega inseneride poolt
ehitatuile.
Laevameister sai tasuks 35 – 45 rubla kuus ja sõi peremehega ühes lauas. Teistele
töölistele tehti süüa eraldi. Meistriga ühepalju palka asi ka sepp. Ülejäänud meestela maksti
päevas 45 kopikat kuni rubla. Tasu olenes laevaomanikust.
8
Kokkuvõte
Eesti meresõidu ajaloo algus kaob aastatuhandete taha. Esimesed inimesed Maarjamaal
asusid elama just veekogu äärde, muutusid nad tahtmatult selle rahutu naabri mõjul
meremeesteks. Veekogud andsid inimestele toitu ja olid liiklusteedeks. Kõik 8. – 6.
aastatuhandest e. m. a. pärinevad inimasulad Eestis paiknevad veekogude ääres, osa neist