Allikaõpetus
Kesk-
ja hilisema aja mõõtühikuid ei kasutatud omaette suurustena, vaid teatavate kaubahulkade
või ühikutena. Mõõduühikud Eesti- ja Liivimaa linnades olid erinevad. Hansalinnade
otsuse kohaselt omandas mõõt - tünn (heeringatünn) kindla suuruse ja vastas mahult
Rostocki tünnile. Sel ajal esines samanimeline mõõduühik - sälitis - nii kaalu- kui
õõnesmõõduna. Läänemeremaades oli sälitise algseks kaaluarvestuseks 12 laevanaela.
Õõnesmõõduna kasutati vilja ja soolasälitist. Vilja sälitis = 48 riia vakka ja soola sälitis =
12-18 tünni. Samal ajal tekkis hansalinnades ka kaalusund, s. t. toimus sisse- ja
väljaveetavate kaupade sundkaalumine. Kaalumiseks kasutati kaussidega võrdõlgseid
kangkaale ja erilisi kiirkaale (punder).
Vana Liivimaa kokkuvarisemisele järgnenud sõdades hävisid peaaegu kõik väiksemad
linnad ja langesid unustusse mõõdustikud. Kannatas Venemaa ja Läänemeremaade
annaabi.ee 
