Sammaltaimed
Mõlemaid uuris Thales Mileetosest.
Kuna ta materialistliku loodusfilosoofina jumalikesse jõududesse ei uskunud, otsis ta selle
nähtuse loomulikku seletust, mis tal küll leidmata jäi. Avastatud oli seega ainult omadus ja
antud oli nimi - elektron, mis palju hilisemal ajal sai kogu füüsikas üheks tähtsamaks
mõisteks, ehkki tal enam merevaiguga midagi tegemist ei ole.
Ka mujal tehti kummalisi tähelepanekuid. Äikese-eelse ilmaga, kui õhk elektrist lausa
pragises, tantsisid laevamastide otsas koroonalahendused ehk meremeeste keeles Elmo tuled.
Juuksed pildusid kammides siniseid sädemeid, neid tuli sõrmeotstest, kui sõrmi tugevasti
hõõruti ja nad praksusid kassikarvades. See kõik oli imelik, seletamatu ja jube. Ja sinnapaika
ta jäeti.
Alles 1600 aasta ringis, mil loodusteadus paljastelt oletustelt jälle vaatlustele üle läks, asus
inglise arst William Gilbert seda looduse tavatut ilmingut uurima. Lähtunud merevaigust,