Udu ja selle mõju meresõidule
Sissejuhatus
Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlemate
kogum, mis vähendab nähtavust väiksemaks kui 1 km. (1)
Joonis 1
Udu areng
Estis on keskmiselt 50..70 päeva aastas, mil esineb udu. Kõige harvem esineb seda mai ja juunikuus
ning kõige tihedam sügisel. Rannikul esineb udu harvem kui sisemaal. Udu vähendab vahemaid,
mille piires on võimalik esemeid selgelt näha (nähtavus), ning on seetõttu ohtlik laevaliikumistele.
(1)
Joonis 2
Udu liigid
Kiirgusudu ehk radiatsiooni tekib juhul, kui alumise õhukihi temperatuur langeb alla kastepunkti
ning õhus olev veeaur kondenseerub. Edasisel temperatuuri alanemisel hakkab vesi õhust vastavalt
välistemperatuurile udu, kaste või härmatisena välja sadenema. Selgetel suveöödel on udu näha eriti
madalamates ja niisketes kohtades. Selline udukiht võib-olla mõnest meetrist kuni mõne saja
meetrini, mis haihtub peale päikesetõusu (ARK)