A.dumas Kolm musketäri terve raamat
olen mina valvel. Te hakkasite ahvatlema minu vaest Feltonit: ta on juba teie kuratliku
mõju all, kuid ma tahan teda päästa, ta ei näe teid enam ja kõik on lõppenud. Pange oma
hilbud kokku, homme asute teele. Ma määrasin väljasõidu kahekümne neljandale, kuid
arvan, et mida varem asi toimub, seda
588
parem. Homme keskpäeval on mul Buckinghami poolt allakirjutatud käsk teie
väljasaatmiseks käes. Kui te enne laevaje saabumist kõnetate ükskõik keda, laseb mu
seersant teile kuuli pähe, andsin selleks juba korralduse. Kui te laeval kõnetate kedagi,
enne kui kapten on selleks loa andnud, laseb ta teid merre heita, ka selleks on korraldus
tehtud. See on kõik, mis mul on teile täna ütelda. Nägemiseni! Homme jätan teiega
jumalaga.» Nende sõnadega parun väljus.
Seda ähvardavat tiraadi kuulates säilitas mileedi huultel põlastava naeratuse, kuid ta
südames kees viha.
Toodi õhtueine