Merekultuur ja etikett
suveniirid, meremeeste prestiiži- või tarbeesemete (nt. meremehekast) kunstiline töötlus,
kõnepruuk, riietus (meremehe riietus), joogi- ja söögitavad. Merekultuuri valdkonda kuuluvad
ka meretavad (nt. merematus) ja mererituaalid ning veesõidukite arhitektuur, rannaasutuste
eripära, supelrandade kujundus ja sadamalinnade mererajatised ning elulaad.
Eestis on vanema merekultuuri näiteid – sadamaehitisi, meremeeste maju, kirikute sisustust,
laevaehituskohti jms.- säilinud Tallinnas, Pärnus , Narvas, Kuressares ja Haapsalus ning Ikla
Kabli, Häädemeeste, Kihelkonna, Emmaste, Käsmu, Eisma jt. rannakülades. 1980 a-te algul
tõhustus merekultuuri uurimine kogu maailmas. Eestis tegeleb sellega meremuuseum.
Sügisel 1994 asutati Kuressaares esimene merekultuuriselts- Saaremaa Merekultuuri Selts
(juhatuse esimees mereajaloolane B.Pao s.1931
1.2 MERESÕIDU AJALUGU.FOINIIKLASED JA NENDE PEAMISED
TEGEVUSALAD
Meresõidu Ajalugu