Terpeene ja vaikusid kasutatakse lõhnaainetena, lakkide valmistamiseks, samuti kosmeetikas. Tuntumad Cu sulamid ja nende omadused. Vask ise on väga hea juhtivusega Messing (Cu-Zn, 20-45%): helekollase värvusega, seepärast nimetatakse ka valgevaseks. Plastne, küllalt tugev ja kõva, väikese hõõrdeteguriga ning sulab palju madalamal temperatuuril kui vask. Saab treida, puurida, freesida ning valmistada valamise teel erinevaid esemeid (masinate detailid, mutrid jne), saab teha laevadetaile. Cu-Ni: melhior ehk uushõbe: 30% Ni, suure takistusega, küttekehade valmistamiseks; manganiin- samuti suure takistusega. Pronks: vanim on tinapronks kuni 20% tina; väga hea valuomadustega- skulptuurid, medalid. Pind kattub õhu käes oksiidiga on korrosioonikindel. Tehakse vee- ja gaasitorustike detaile. Tinavabad pronksid: Al- pronks (kuni 10% Al): al vähendab el juhtivust, kasvab kulumiskindlus, tugevus, odav ; Ränipronksid (kuni 5% Si) on väga elastsed, heade valuomadustega
Kasutatakse enamasti sulami kujul, sest nii kõvem ning tugevam. Messing on Cu-Zn(20-45%) sulam. 10-20% lise Zn sisaldusega on tombakid. Messingutele on iseloomulik helekollane värvus-seepärast nim. Valgevaseks. Messing on plastne, küllalt tugev ja kõva, väikese hõõrdeteguriga ning sulavad palju madalamal temp-il kui vask. Saab treida, puurida, freesida valmistada valamise teel igasuguseid esemeid(masinate detailid, mutrid, poldid jms). Ei karda merevett saab teha laevadetaile. Fe ja Ni suurendavad tugevust, need, mis sisaldavad Pb ja Al on survemeetoditega töödeldavad. Cu-Ni sulamid on hõbedakarva, kõvad, tugevad ja korrosioonikindlad ning sisaldavad ka sageli mangaani, rauda jt metalle. Tuntumad melhior(30%Ni), alpaka ehk uushõbe(kuni 30% Ni ja kuni 35% Zn) nendest tehakse metallraha, söögiriistu, aparatuuri detaile. Mõned on suure eritakistusega ning sobivad hästi takistiteks, nagu nt nikeliin(kuni35%Ni),
tegeleda. Manufaktuurid eeldavad suuremat gruppi inimesi, igaüks teeb mingit liigutust. Eeelkõige seotud tln, tp Stockmani kaubamaja juures tek ettevõtted , töödeldi vaske, tekkis paberitöötlus. Suurimaks manufaktuurikeskuseks oli siiski Narva. Narvas tohutu vee-energia. Narva jõe koskedele tekib kõikvõimalikke ettevõtteid, vasehaamer, saeettevõtted, Suurt tulu hakkavad tooma saeveskid. Hakatakse tootma igasuguseid tarbeesemeid nt laevadetaile, ukse ja aknaraame, jms. Paljuski materjalist lähevad väljamaale, toob narva ettevütjatele üsna suurt kasu. Narvas hakatakse 17 saj lõpus suuri laevu tootma. Laevad, millega on võimalik ette võtta pikki mereretki. Hiiumaal toodeti klaasi. Hiiumaal hakati 16 saj lõpus ka mereveest soola teha, kuid see ei olnud eriti edukas. Kirikuelu Terviklikku kirikut ei olnud kuni liivi sõda puhkes, iga maahärra oli kirikupea, piiskopkonna juurde kuulus stift, terviklikkust ei ole
annaabi.ee 
