Filosoofia
kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust
üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu.
Seetõttu on esmaste filosoofiliste arutluskäikude rekonstruktsioon ülimalt hüpoteetiline.
Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia (kr phileõ armastan, kr sophia tarkus) Vana-
Kreeka filosoof Pythagoras (u 580-500 eKr). Hilisem kreeka kirjanik Diogenes Laeritos kirjutas:
,,Filosoofiat filosoofiaks (tarkusearmastuseks) ja ennast filosoofiks (tarkusearmastajaks) hakkas
esimesena nimetama Pythagoras...; tark võib tema sõnade järgi olla vaid jumal, mitte aga
inimene. Sest ennatlik oleks filosoofiat nimetada ,,tarkuseks" ja ennast selles harjutajat
,,targaks", just nagu oleks ta oma vaimu juba äärmuseni arendanud; aga filosoof on lihtsalt see,
kes on kiindunud tarkusesse.
Saksa filosoof Wilhelm Windelband kirjutas sõna filosoofia kohta nii:
annaabi.ee 
