Sõnamoodustuse küsimused
Nt. nugis, vasikas, rõõm
19. LAENSÕNAD on üldiselt muganenud eesti keele fonoloogilise ja
sõnastruktuuriga. Mida vanem laensõna, seda muganenum. Osa mitmesilbilistest
laensõnadest on kohanenud keele varasemate liiteliste sõnastruktuuridega ja
meenutavad oma kuju poolest tuletisi. Erinevus on selles, et laensõnal ei ole
harilikult lekseemina käibivat alussõna.Nt.: ratas, meister, lusikas, angerjas,
muusik, kringel.
Laenverbe on vähem kui laenatud käändsõnu. Laensõna võib tõlgendada
tuletisena, kui on laenatud või tüvena käibele võetud ka sellele sobiv alussõna. Nt.
tõlgitsema (tõlkima), tükeldama (tükk). On ka terminina teadlikult mugandatud
laentüvesid. E. keele sõnastruktuuri reeglitega kohanemata võõrverbid on eeri-
lõpulise tüvega. Nt. aktiveerima, improviseerima.
20. DESKRIPTIIVSED on onomatopoeetilised ja muud häälikuliselt motiveeritud
sõnad
annaabi.ee 
