Eesti traditsiooniline rahvakultuur
Koolide jaoks eraldati maa koos õpetaja palgamaaga (nn koolitalu). Ilma rehetoata koolimaju hakati ehitama
kõigepealt Lõuna-Eestis, eriti Viljandimaal, selles palkhoones oli üks klassiruum, 1-2 kambrit õpetaja korteriks,
klaasaknad, korstnaga ahi. 19.sajandi teisel poolel oli koolimajades ka õpilaste ööbimisruum, nende toidukraami
jaoks sahver, kaks elutuba, õpetaja köök, sahver ja esik.
Magasiaidad
Riigitalupoegade majandusliku seisu parandamiseks hakati rajama laenuviljaaitu ehk magasiaitu, kust hätta
sattunud talupojad said laenata vilja kas külviks või toiduks (algselt Saaremaal). Pärast suurt ikaldust ja näljahäda
(18.saj lõpus) leiti, et targem on rajada magasiaidad kõikidesse mõisavaldadesse ja seda peavad tegema talupojad
ise. Algas massiline magasiaitade ehitamine. Algul sarnanesid nad taluaitadega, olid palkseintega ja õlgkatustega,
olid üsna väikesed, ees oli postidele toetuv varikatus, trepp ja platvorm. Enamik 19
annaabi.ee 
