Kakskeelne laps - II loengu kokkuvõte
planeerimisel. Aju planeerib häälduse vastavalt esimesest keelest ja aju ei ole saanud
tagsisidet selle ebasobivusest. See ei ole motoorne probleem vaid planeerimise probleem.
Näiteks pearõhulise silbi hääldamise erinevus erinevates keeltes.Sõltub kindlasti emakeelest.
Interferents sõnavahetuse tasandil võib esineda tõlkelaenus – mitmekeelne inimene tõlgib
keelt sõna-sõnalt; foneetilise järjestuse otsene ülekanne ühest keelest teise kus gramaatika
tuleb tugevamast keelest; laenunihe – kahe sõna tähendused keelte kaupa ei ühti ja inimesed
kasutavad sõna ebatäpselt, ehk vales tähenduses. Suhtlemises see ei sega aga hakkab segama
mõtlemise tasandil. Tüüpilised raskused on samad mis ükskeelsetel kõnepuudega lastel. Eesti
keeles on rasked etnograafilised sõnad või tuletised ja liitsõnad. Nende
moodustamisraskustele tuleb tähelepanu suunata. Samuti rasked erinevad fraseologismid ehk
piltlikud väljendid