"laenumehel" - 1 õppematerjal

Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal

B. 247), jne. Niikaua kui võitlus (avalikult või varjatud kujul) veel käimas oli võõraste vastu, ei olnud pärismaalastest maaomanikest vist küll mitte palju soovijaidki võõraste isandate laenumeesteks hakata. Alles pärastpoole võis see soov elavamaks minna; järjest seda tagasihoidlikumaks muutus siis aga isandate vastuvõtlikkus selles suhtes. Sel ajal oli vahe laenumehe ja päriskoha omaniku vahel peaasjalikult see, et laenumehel ei olnud tarvis maksu maksta. Paistab, et juhtuval korral oli päriskohal võimalik ka kümnist välja lunastada (si vero subditi decimas dominis suis redimant...., U. B. 165). Vasallide vahekord maaisandaga võis kohe alguses kergesti halvaks kujuneda: Saaremaa piiskopp on sunnitud orduga lepingu tegema, et ordult oma vasallide vastu tuge saada, kes sõna ei kuula ja kiriku omandust vägivaldselt enese käes peavad (U. B. VI, 2724, a. 1238). Sellevastu