Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
rüüstavad ja põletavad Tartu linna. Saarlased annavad varemini alla, kurelased alles 1267. a.
erilepingu põhjal (U. B. 405).
1299. a. 18. III. (U. B. 581) räägib paavst Bonifatius VIII oma kirjas, ta olevat kuulnud, et
Eestimaa ,,paganad" on sagedasti mässu tõstnud Taani kuninga ning ta vasallide vastu ja
tahavad nüüd viimaseid hävitada, nii et ristiusuliste seisukord ülepea väga kõikuv ja kardetav
näib olevat.
Voldemar-Erichi laenumeeste õiguses (a. 1315) käib peat. I § 2 järgmiselt: ,,Sest et (aga) maid
paganate, leedulaste, venelaste ja karjalaste poolt hädaoht varitseb, nad ka veel sisemiselt
maainimeste poolest rahutud on..." (Wente de Lande (auerst) vor den heyden, Littowen, Russen
und Carelen varlicken liggen, nock inwendig
von den Landtlueden unseker sint).
1343.-1345. a. puhkes lahti suur vabadusvõitlus Harjus, Läänes, Saares, järelkajaga Otepääs,
annaabi.ee 
