Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
Kuna foogt teotseb maaisanda ülesandel,
toimetab vasall oma isiklikes huvides, püüab suurendada maksusid, tegu, sõltuvust, lubades
omale vägivaldsust, esinedes ,,isandana". Alguses tekib seesugune seisukord osaliselt, kuid
hakkab siis (võimaluse järele) ikka üldisemaks olukorraks kujunema, iseäranis Harjus-Virus.
Harjulased katsuvad juba 13. aastasaja lõpul mitmel korral vasalle hävitada. Kuna enne
paavstid noorkristlastele kategooriliselt vabadust nõudsid, kümnise laenuksandmist keelasid,
paljude laenumeeste laenuõiguse tühistamist Harjus-Virus nõudsid, esineb paavst Bonifatius
VIII juba Harju-Viru vasallide kaitsjana kirjas 18. III. 1299. Arusaadavaks saab paavsti
seisukoht, kui kirjast selgub, et paavsti silmis esinevad vasallid siin ristiusu kaitsjatena.
Eestlased, kes neid soovivad hävitada, tahaksid paavsti arvates nende hävitamise järele paganust
levitada. Nähtavasti on paavst arvamisele jõudnud, et piiskoppidest, ordust, ristisõdadest
annaabi.ee 
