toiduainete hinnatõus, samas tõusid palgad keskmiselt 2,5 %. Eelarve Majanduslangusest tingituna tegi Leedu valitsus 2009.a. aasta riigieelarve vastuvõtmisel ligi -15% kärpe avaliku sektori kulutustes. 2010. aasta jooksul kärped jätkusid, kuid sellest hoolimata osutus möödapääsmatuks riigi eelarvepuudujäägi katmine laenude abil. 2009.a lõpuks kasvas Leedu riigivõlg - 29,3%-ni SKPst, kogusummas 27 104,9 mln Leedu litti ja 2010 aasta tõi Leedu laenukoormusele veelgi lisa, riigivõlg ulatus aasta lõpuks 38,2% SKPst. 2011. aastal langes see 36,8% SKPst. Välisinvesteeringud Eurostati andmetel jäid 2009. a lõpuks portfelliinvesteeringud Leedus küll plusspoolele ulatudes 2,9% SKP mahust, kuid muud investeeringud näitasid -10,8% langust. Investeeringute maht 2010. a. oli 1,6 miljardit LTL, mis on 10 958 LTL elaniku kohta. 2011. a. tõi kaasa investeeringute mahu 10% tõusu. Leedu Panga andmetel tuli 2010
muutuda iga kuue kuu järel. Näiteks, kui panga baasintressimäär on 4,2% ja Euribor 1,8%, 99 siis laenu intressimääraks on 4,2% + 1,8% = 6%. Pikaajaliste laenude korral võib Euribor laenutähtaja jooksul muutuda küllaltki palju, isegi suurusjärgus 3-4 protsendipunkti. Tavaliselt on Euribori ühekordne muutus küllalt väike, näiteks 0,6 protsendipunkti ja võib esmapilgul tunduda, et see ei saa laenukoormusele palju mõjuda, kuid see pole nii. Pikaajaliste laenude korral tingivad väikesed muudatused laenutingimustes küllaltki suure muutuse. Võite selles kergesti veenduda, kasutades eespool kirjeldatud pankade laenukalkulaatoreid, varieerides selles väikese suuruse võrra intressimäära. Demonstreerime seda ka järgmise näitega. (vt ka märkus 2.6.3). Näide 2.7.13. Volli võttis 25 aastaks eluasemelaenu 60 000 EURi nominaalse intressimääraga 5,4% igakuise kapitalisatsiooniga.
annaabi.ee 
