Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
kogunemised tähelepanemata jääda. Tekkivaid liikumisi ja kavatsusi võidi sel teel lossidest kohe
alguses maha suruda.
Muidugi ei olnud veel igal pool just nii ränk seisukord juba maksmas kui Harjus-Virus, kuid ta
oli ka mujal sarnases sihis arenemas ja sarnaseks kujunemas, kuigi mitte nii järsult ega karmilt.
Enam-vähem vabadeks, nagu alguses kõik pärismaalased seda pidid olema, jäid viimaks ainult
üksikud, nimelt need, kel seks iseäralised dokumendid (,,laenukirjad"), kes oma kohtadel asusid
,,Liivi õiguse" või ,,Kura õiguse" alusel, "vabalt ja rahulikult, nagu teised Kuramaa vastristitud
on harjunud omama laenumaad" (U. B. 753, a. 1333), ,,nagu teised vabad kurelased, Kura õiguse
järele" (1. XII. 1439), jne.
N. n. vabad talupojad asuvad oma kohtadel õieti sellesama õiguse alusel, mille põhjal Liivimaal
alguses kõik päriselanikud oma päriskohtade omanikkudeks pidid olema ja jääma. Muutunud