SLÄNG
sahtel, siksak, sink, sitsi-, tisler, trehva-, vürts jt. On teada, et osa saksa laen , umbes 52-64
tüve, on baltisaksapärased. Näiteks: aasi-, juker-(juker-da), kiiker, kilter, klimp, krõll,
kutsar, murel, opman, purk, redel, redis, sahver, sirel, traksid, tärklis, värvel jt. Tänu
saksa keele vahendusele on eesti keelde tulnud suur osa rahvusvahelisest sõnavarast.
(Huno Rätsep 2002: 70-75)
Eelviimase laenukihtina jäävad soome laenud, mis on tänapäeval üsna levinud.
Need hakkasid keelde tulema XIX sajandi lõpus. Mitmete aastate jooksul laenatud sõnade
arv on üsna suur, peaaegu kakssada, kuid üheksa kümnendikku neist on tuletuslaenud,
mille tüved eksisteerisid varem eesti keeles. Soome keelest uusi tüvesid on 87-96, s.o
1,57-1,73% kogu tüvevarast. Siia kuuluvad aare, anasta-, haihtu-, harras, jenka, julm,
annaabi.ee 
