Taaslähendamine ladina keelele: pr. dette> ingl. debt (sest lad. k debitum) pr. doute>ingl. doubt (sest lad. k dubitare) Ladina keel Eesti kohanimedes pr. vitailes>ingl. victuals (sest lad. k Eesti aesti rahvanimena (Tacitus victualia) Germania 98 pKr) Aestland, Estland (saksa k V laenukiht alates 14. sajand, vahendusel alates 16. saj) omakeelse Eestimaa, eestlased (J. V. Jansen 19. tõlkekultuuri areng. saj keskpaik) 1. abstraktsõnavara: Ambla demonstration, formal, lad. amplus, ampla, amplum (`avar, vulgar, evident; oriental, fortunate suur') 2. Verbilaenud: a) oleviku tüvest Kristianiseerimine: Maria Ampla addere>add;
sünonüümseks sõnaga teadmine, teadus, tarkus. 64. Kas ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Millistel perioodidel see toimus/toimub? Milline ja miks on seejuures otselaenude suhe vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Ladina keel on mõjutanud eesti keelt kahe põhilise laenukihiga ning enamasti saksa keele kaudu. Esimene laenukiht oli väiksem ning see on seotud keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustel kuuldud sõnade väärtõlgendusega. nt. Sanctus – sant pater noster – paterdama Teine laenukiht pärineb 15.-16.sajandist. See puudutas igapäevast sõnavara, võimuga seonduvat sõnavara ning usu,-hariduse- ja kultuurisõnavara. Igapäevane sõnavara: amphora-ämber ceresa-kirss radix-redis võimuga seonduv sõnavara: caesar-keiser usu-, hariduse- ja kultuurisõnavara:
annaabi.ee 
