vastu puuduoleva summa tasumiseks o norm ongi mõeldud pankroti puhuks (kui AS ei saa enam võlgu maksta) võlausaldaja võib pöörata nõude otse asutaja vastu, aga ainult selle summa ulatuses, mille võrra AS vara vähenes o sel juhul tekib asutajal ilmselt omakorda nõue AS vastu kuna mõlemal nõue üksteise vastu, siis tasaarvestus? §255? pealkiri igal juhul ebaõnnestunud, kehtivusest tegelikult juttu pole igal juhul on õige ka viide laenukeelule (kohaldub alati, kui on nõue aktsionäri vastu, mitte rahalise laenu puhul) asutajast juttu pole, aga analoogia (§ 281 lg 4-lg5). Tegemist on asutamisühinguga. Kas see ei muuda midagi? Ei -- seltinguna esindame. Kui jah normi mõte on normi eesmärk. Vahe nende kahe olukordade vahel ei ole suur. Tuleb kohaldada analoogiat. Mida seltsingu sätted reguleerivad? Seltsingu juhtimine, esindamine, vahelised suhted, 3. isikute kaitse probleem. Kas saame rääkida, et tegemist on varaühinguga
vastu puuduoleva summa tasumiseks o norm ongi mõeldud pankroti puhuks (kui AS ei saa enam võlgu maksta) võlausaldaja võib pöörata nõude otse asutaja vastu, aga ainult selle summa ulatuses, mille võrra AS vara vähenes o sel juhul tekib asutajal ilmselt omakorda nõue AS vastu kuna mõlemal nõue üksteise vastu, siis tasaarvestus? §255? pealkiri igal juhul ebaõnnestunud, kehtivusest tegelikult juttu pole igal juhul on õige ka viide laenukeelule (kohaldub alati, kui on nõue aktsionäri vastu, mitte rahalise laenu puhul) asutajast juttu pole, aga analoogia (§ 281 lg 4-lg5). Tegemist on asutamisühinguga. Kas see ei muuda midagi? Ei -- seltinguna esindame. Kui jah normi mõte on normi eesmärk. Vahe nende kahe olukordade vahel ei ole suur. Tuleb kohaldada analoogiat. Mida seltsingu sätted reguleerivad? Seltsingu juhtimine, esindamine, vahelised suhted, 3. isikute kaitse probleem. Kas saame rääkida, et tegemist on varaühinguga
annaabi.ee 
