Eesti majanduse areng 1990-2011
muret euroala pikale veninud vindumine, mistõttu näiteks ekspordiga seotud ootused ettevõtetes ei
pruugi tänavu täies mahus realiseeruda. See mõjutab kindlasti ka inimeste palgatulusid, kuid kas
seda ka laenuvõtmisel arvesse on võetud, on kaheldav.
Hea on, et oodatust väiksemaks jääb Euroopa arengute tõttu ka surve hindade kasvule. Kuid teisalt
tähendab see intressitõusu ootuste edasilükkumist suve lõppu või sügisesse, mis omakorda lubab
pankadel jätkata aktiivseid laenukampaaniaid. Seega, kuigi Eesti tarbija on end näidanud
kohanemisvõimelisena ja sellega loonud eeldused stabiilsemaks arenguks, ei soosi hetkeareng veel
kõikide majanduse tasakaalu saavutamiseks tarvilike tingimuste täitmist.
Rahvamajanduslikust loogikast lähtudes on muidugi vaid aja küsimus, millal ka laenukasvu
numbrid vähenema hakkavad. Esimesed märgid majapidamiste tähtajaliste hoiuste kasvukiiruse
suurenemise näol on selleks olemas. On ju kodumajapidamiste võlakoormal oma piir ja ega
annaabi.ee 
