Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
Passiivne teise keele oskus mõjutab esimese keele kasutamist, st et venelaste
kõnes esineb näiteks eesti leksikaalseid laene. Keeles esineb nii transferentsi, mis on leksikaalse, semantilise, foneetilise,
fonoloogilise, prosoodilise, grafeemilise, morfoloogilise ja süntaktilise ainese ülekanne ühest keelest teise ja konvergentsi,
mis on struktuuride, mallide jms sarnasemaks muutmine. Eestivene keeles võib esineda ka koodivahetust.
33. Eesti keel laenuandjakeelena.
Pea meeles, et sõnavara laenamine on alati kahesuunaline. Olgugi et baltisaksa ja eestirootsi keeled on pigem alamsaksa ja
rootsi keelest laenanud, on mõlemas ka teatud eesti mõjusid.
Laenatud ei ole ainult eesti keelde, vaid ka eesti keelest on laenatud teistesse keeltesse, eeskätt naabrite keeltesse, mille
kõnelejatega on piirialadel olnud tihedad kontaktid. Suurem osa eesti laenudest läti keeles on jäänud Eesti piiriäärsete
paikkondade kõnepruuki
annaabi.ee 
