Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
Soovitas Pedaja artiklit Oma Keelest + Pedaja makatööd. Mari
Musta doktoritööst lk 489, 557–588.
Laenamine on sõnamoodustuse (liitmise ja tuletamise) ning tehiskeelendite loomise kõrval üks sõnavara rikastamise
allikaid. Viimastel aastakümnetel eesti keelde laenatud sõnadest on enamik anglitsismid, nende ülekaalu tingib eelkõige
inglise keele kõrge prestiiž, samuti ingliskeelse massikommunikatsiooni levik ja infoühiskonna teke.
Laentüved – rühmitatakse vastavalt laenuandjakeelele ja laenuperioodile (I periood ee k kuni 19. saj lõpuni, II periood
Eesti iseseisvumisel). Tavaliselt tulevad keelde kindlal perioodil. Laenamise aja järgi saab eristada vanemaid ja uuemaid
laene. Ee k on umbes 40-48% sõnadest laentüvedega. Vanemad laentüved on tulnud aegadest, mil eesti keelt polnud veel
iseseisva ja eristava keelena olemas, st laenati eesti keele jt keelte ühisesse eelkäijasse. Seega on vanematel laenudel sageli
vasted sugulaskeeltes. Nt germaani, balti, slaavi laenud