Finantsvahenduse loengumaterjal
Rahvas teadis, et kirikutel on turvalised võimalused raha hoiustamiseks ( valvurid,
kirikud piiratud aiaga). Kiriku pead nägid teenimise võimalust. Raha hoidmine
hoidlas oli rahvale tasuline. Kõik, kes raha hoidlasse viisid, said vastu paberi, kus
olid kirja pandud olulised rekvisiidid- kes raha tõi, millal tõi, kui palju. See paber oli
väärpaberi eelkäija. Tegemist oli veksliga.
VEKSEL- tingimusteta kirjalik lubadus, millega laenuvõtja kohustub laenuandale
maksma nõudmisel või teatud tähtajal teatud rahasumma. Nimeline veksel- paberil
nimi kirjas, ainult see inimene sai raha kätte.
Turva kaalutlustel hakkas toimuma sularahata arveldus. Tseki tagaküljele hakati
kirjutama, mida ja kui palju ta on tseki eest ostnud. See oli aga ebamugav, sest
paber sai täis, määrdus jne.
Hoiustajatele väljastatakse tsekke ( veksel), aga ei kirjutata enam nime. Ei
kirjutatud enam kogu summat, kui tahtis 100 raha, sai mõne tseki 50-se, 20-se jne.
Tekkis nn
annaabi.ee 
