Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
sidemed adrahõlmade kinnitamiseks’ (← rõngas). Eesti keelest laenatu hulgas on ka bumeranglaene, st laenatud on tüvesid,
mis läänemeresoome keeltes on balti laenud, nt ķerešas, ķereši, ķeršas, ķerši ‘keris’, ķincas ‘puusad’ (← kints), ķīne, ķīnis
‘hobuse-raudkärbes’ (← kiin). Läti keeles on ka liivi laene, sageli on raske kindlaks teha, kas laenuallika on andnud eesti
või liivi keel.
Eesti keelest on laenatud ka vene murretesse. Eeskätt on laenatud Peipsi-äärsetesse murretesse nii siin- kui ka teisel pool
Peipsit. Nt rej, réja ‘rehi’ (← rehi, murdes rei), marduj ‘kurat’ (← mardus), sájka ‘saiake, kukkel’ (← sai), ljánik ‘suur
puuvaagen’ (← lännik). Iisaku ümbruskonnas kujunes 17.–18. sajandil välja kakskeelne rahvastik, kes kõneles eesti ja vene
segakeelt
annaabi.ee 
