Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass
Oma eluajal
polnud sugugi nii imetletud ja rohkesti trükitud kui Lassus. Palestrina stiil kujunes aga juba siis
klassikaliseks ja hiljem sai sellest ,,puhta ja väärika" kirjaviisi akadeemiline kuju. Nimelt on seda
jäljendanud mitme sajandi kirikumuusikud ja kõrgemates muusikakoolides kirjutatakse tänaseni
tehnikaharjutusi tema eeskujul. Tema nimi (ladinapäraselt Prenestino), mille all ta kõigis allikais
esineb, on laentatud ta sünnilinnalt Rooma külje all. Tema kujunemine heliloojaks ja karjäär oli
seotud üksnes Roomaga. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, kuigi elu lõpul ,,häbenes ja
kurvastas", et on loonud muusikat ka armastuseluulele (umbes sadakond ilmalikus laadis
madrigali). Palestrinat tuntakse siiski eelkõige ta missatsüklite põhjal: neid on säilinud 104, ligi
pooled neist avaldati trükis juba tema elu ajal ja suur hulk ilmus varsti pärast ta surma. Motette on