2. Laengute arvutus 2.1 Suhteline laengutevaheline kaugus Laengutevaheline suhteline kaugus sõltub lõhkamisviisist. Kuna tegemist on lühiviitlõhkamisega, siis m=1,0 (lühiviitlõhkamisel m=0,9...1,3). 2.2 Vähima vastupanujoone pikkus Seeriaviisilisel lõhkamisel kasutatakse vähima vastupanujoone pikkuse leidmiseks järgmist valemit: Wp= 0,9·p´/q·m Wp=0,9*2,68/0,6*1,0=1,9m kus p´ - laengu jaotatud mass eri laengutiheduste juures, p´=2,68kg/ Tabel 11.1[1, lk. 44], q - etalonlõhkeaine erikulu, q=0,6kg/m3 Wp - vähima vastupanujoone pikkus astme jalamil, (1,9m) 2.3 Laengusamm reas Puuraukude laengusamm arvutatakse valemiga: a=m*Wp a=1,0*1,9=1,9m kus a laengusamm reas, (1,9m) 2.4 Ridadevaheline kaugus TTÜ Mäeinstituut 4 ***
Kui juhile, mis kannab juba laengut q, anda veel niisama suur laeng, siis see teine laeng peab paigutuma mööda juhti täpselt samal viisil, sest muidu tekitaks ta juhis nullist erineva välja. See kehtib ainult siis , kui laengu suurendamisega juhil ei kutsuta esile laengujaotuse muutusi ümbritsevatel kehadel. Seega erineva suurusega laengud paigutuvad teistest kehadest eemale viidud juhtidel ühesugusel viisil, st laengutiheduste suhe juhi pinna kahes suvalises punktis on laengu mistahes suuruse puhul samasugune. Sellest järeldub, et irdjuhi potentsiaal on võrdeline tema laenguga q=φ. Võrdetegurit C nimetatakse juhi elektrimahtuvuseks C = q/ φ. Homogeensesse lõpmatusse dielektrikusse paigutatud irdkera raadiusega R C=4πεε0R. Mahtuvus on arvuliselt võrdne laenguga, mis tõstab juhi potentsiaali ühe ühiku võrra. Mahtuvuse ühikuks
annaabi.ee 
