Võnkumine
Klassikaline struktuurivalem ei võimalda alati
kujutada molekuli tegelikku laengujaotust. Parim lähend on kombinatsioon klassikalise
struktuurivalemi eeskujul koostatud resonantsstruktuuridest, neis saavutatakse erisugune
laengujaotus aatomite valentsolekute varieerimise või sidemete ümberpaigutamisega. Eraldi
võetuna ei pruugi sellised struktuurid olla reaalsed ja on ebastabiilsemad kui molekuli
põhiolek. Resonantsstruktuuride rohkus viitab molekuli ühtlasele laengujaotusele ja
põhjustab niinimetatud resonantsstabilisatsiooni.
9
KOKKUVÕTE
Võnkumine on muutuv liikumine ja seepärast seotud jõududega. Et vastastikmõjus osaleb
alati mitu keha, siis saab ka võnkumine toimuda mitte ühe keha, vaid ainult kehade süsteemi
korral. Paljud looduses esinevad võnkumised on harmoonilised või sellele ligilähedased.