Keeleteaduse alused 1 loeng
10. Kas mõni keel on keerukam või primitiivsem? Ükski keel ei ole primitiivne, vaene jne.
Struktuuride rohkus/vähesus pole primitiivsuse/kõrge arungu näitaja. Erinevate keelte
kõnelejad suhtlevad omavahel, sellest jääb jälg keelesüsteemi (laenamine jms). Ükski keel
pole puhas. Laenude hulk pole arengutaseme näitaja, vaid igas keeles loomulik nähtus.
11. Laenamisega seoses räägitakse tihti, et kui on laenatud sõna, mõiste jms, tähendab see, et
seda sõna jne laenavas kultuuris ei olnud. Kuigi keel ja kultuur on seotud, pole seos
üksühene. Kui eesti keelde on laenatud sõna hammas, ei tähenda see, et selline mõiste oli
enne puudu. Kultuurierinevused ei ole keele keerukuse kriteerium.
12. Mitteverbaalne suhtlemine. Kehakeel, zestide keel jms. Mõned liigutused ja zestid on
instinktiivsed (naeratus jms). Viipekeel ei ole siiski sellega võrreldav, kuna ei ole
instinktiivne
annaabi.ee 
