Ajavaim Raha tekkimine võlgadest. Et võtta laenu, peab see raha tekkima kuskil. See raha võetakse kasutusele ka laenuga. Õhust võetud rahale annab väärtuse juba eksisteeriv raha. Alles siis on see raha täiesmahus õiglane, kui see on laenatu poolt tagasi makstud intressidega. Intresside pealt teenivad pangad kui ka riik. Raha saabki ainult niimoodi tekkida, et keegi saab selle põhimõtteliselt niisama ja laenab raha välja. Kui inimene laenab raha, siis peale seda, rügab tööd et laenu tagasi maksta. Järelikult, kui inimene saaks raha niisama, ei teeks ta mitte midagi ja majandus vajuks kokku. Riigid elavad ise samamoodi võlgades. Mida rohkem on nendel võlgasid seda rohkem on ka raha.
kasutatud riistadega. Laenude hulgas paistab silma merenduse ja kalapüügiga seotud mõistete rohkus. Eesti laenud läti murretes on nt tunga ‘rüsi(jää)’ (← tung), bura ‘puri’, tildars ‘tilder’, porga, purga ‘põrk, nui, millega vähki kalda alt välja hirmutatakse’ (← põrk), uds ‘pikk ritv, millega võrku üles tõstetakse’ (← hudi), repens ‘räppen’, rengas ‘nöörist või puust sidemed adrahõlmade kinnitamiseks’ (← rõngas). Eesti keelest laenatu hulgas on ka bumeranglaene, st laenatud on tüvesid, mis läänemeresoome keeltes on balti laenud, nt ķerešas, ķereši, ķeršas, ķerši ‘keris’, ķincas ‘puusad’ (← kints), ķīne, ķīnis ‘hobuse-raudkärbes’ (← kiin). Läti keeles on ka liivi laene, sageli on raske kindlaks teha, kas laenuallika on andnud eesti või liivi keel. Eesti keelest on laenatud ka vene murretesse. Eeskätt on laenatud Peipsi-äärsetesse murretesse nii siin- kui ka teisel pool Peipsit