SLÄNG
semantilist muganemist. Materjali põhiosa pärineb 1990. aastatest.
Töö eesmärgiks ei kuulu vene laenude arvu kindlaksmääramine ega nende täpne
dateerimine eesti keele slängis. Tõnu Tenderi sõnul ,, on olulisemateks slängiallikateks
laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse
muutumine ja derivatsioon". Nüüdisajal üks levinumatest keeltest, millest kõige rohkem
laenatakse on inglise, vene ja soome keeled. Aasta-aastalt, laenamisprotsess toimub aina
aktiivsemaks ning keelde tekkivad palju uusi sõnu. See tendents tundub intensiivselt
jätkumas. Kui palju on uudest sõnadest jääb püsima keelde, saab teada alles tulevikus.
1980-ndatel aastel kirjutati üsna palju slängialaseid diplomi - ja kursusetöid nii Tartu kui
ka Tallinna ülikoolis. Tehti ka uurimusi, kus pöörati tähelepanu peamiselt õpilas -ja
üliõpilas slängile. 1990-ndatel aastatel on slängiuurimine erinevatest keeltest
aktuaalsemaks saanud.