Bütsantsi arhitektuur
Aastal 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte, lisati veel neli minaretti ning
krohviti kinni seinte ning kuplite rohked marmor- ja mosaiikkaunistused, muutes selle
sakraalehitise nii islamiusuliste pühaks paigaks moseeks. Minaretid mõjutavad üsna
tugevasti massiivse kiriku välisilmet. Praeguseks on mõningad seinakaunistused
siiski kattest vabastatud, alates 1934. aastast on seal muuseum. Kuigi kirikut on
lõhkunud korduvad maavärinad, 1204 rüüstanud ristisõdijad, kauneid laemosaiike
kinni katnud türklased, särab ta siiski endises uhkuses edasi.
Tänapäeval
Inimkonna ainulaadne ehitis Hagia Sophia kuulub õigusega UNESCO kaitse all
olevate kultuurimälestiste tippnimistusse, asudes käesoleval ajal Istanbulis
(Konstantinoopolis). Kuid see puhtajaloolis-kultuuriline fenomen on viimastel aastatel
omandanud ka selgema ideoloogilis-poliitilise dimensiooni. Nimelt algatati Kreekas,
Bulgaarias, Küprosel, Serbias jm ühiskondlik allkirjade kogumise kampaania kiriku