Eesti uusima aja ajalugu
seaduse. Kultuurikapitali arvele jooksis kindel protsent teatud tulude maksudest. Kapitali
eesmärgiks oli luua, ülal pidada ja toetada asusutusi, mis edendavad ja tutvustavad teadust,
kunste ja kehakultuuri, toetada sellealaseid ettevõtmisi ning rahaliselt aidata teenekaid
loovisikuid, samuti nende perekondi. Kuus sihtkapitali- kirjandus, helikunst, kujutav kunst,
näitekunst, kehakultuur ning ajakirjandus.
1930 aastatel vähendati sihtkapitalide iseseisvust ja suunati pool laekuvaist summadest
Vabariigi Valitsuse, hiljem presidendi käsutusse. Seega sai toetada ettevõtmisi, mis otseselt
ühegi sihtkapitali valdkonda ei kuulnud.
Kultuurikapital üleüldiselt oli väga positiivne ja toetav nähtus, toetades aktiivselt eestis
arenevat kultuurikihti.
Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine.
Kõik loomerühmad ja inimesed sõid seltse ja gruppe. 1917 Siuru ja 1921 Tarapita. 1922 Eesti
kirjanike Liit. 1925. aastal loodi kultuuritegevust toetav Eesti Kultuurkapital