Kordamine sõnamoodustuse eksamiks
sajandil Arnold Friedrich Johann
Knüpffer.
Jakob Hurt käsitles oma doktoriväitekirjas 1886 ne-tuletisi.
Kontinuatiivverbid krabisema, nagisema, nirisema ja särisema väljendavad pidevat kestvat tegevust.
Fekventatiivverbid piiksuma, hõikuma, karglema ja naljatlema väljendavad katkendlikku korduvat
tegevust.
Verbid plaksatama, käratama, naeratama, hüüatama, ohkama ja hõikama on momentaalid.
Ta-kausatiivid eksima, sulatama, laeindama, sulistama väljendavad põhjustavat tegevust ja on tuletatud
intransitiivsest verbist.
Ta-faktitiivid laenutama, laiutama, julgustama, rühmitama on tuletatud noomenist.
Pejoratiivid halvustussõnad.
Tuletuskäik puur>puurima, tapeet>tapetima, kõblas>kõplama, haav>haavama, nööp>nööpima,
klaar>klaarima nimetatakse otsetuletuseks e konversiooniks.
Sõnamoodustusviisi omnibuss>buss, automobiil>auto, laboratoorium>labor, stipendium>stipp,
kaitsepolitsei>kapo nimetatakse lühendamiseks.