Kalevipoeg 12 lugu
Kui torm oli rahuneud
ja suurest tööst vaid pilpad järel, Kalevipoeg vaid ohkas ning otsustas minna läbi järve,
täpselt nii, nagu ta selat varem juba tulnud oli.
Tahtis veel enne minekut kõhu täis süüa ning püüdis selleks vähki. Hiljem, õhtust süües,
meenus talle aga vaese orvust karjapoisi lugu.
3.3. Vaeslapse lugu
Peipsi järve kaldal Nõuka talus elas emata- isata vaeslaps, kes oli ühtlasi ka majapidamsie
karjapoiss. Oma kauni sulni lauluhääle saatel karjatas ta laehmi, vasikaid, lambaid, otsides
neile uuteks päevadeks paremaid rohelisemaid karjamaid.
Kodus koheldi teda halvasti, kõik ta kallal sõitlesid, ei olnud rahu päeval ega ööl. Suve lõpus
ei külmaks talveks isegi uut kuube mitte.
Nii ta oma päevi veetis, lauldes oma kurvast saatusest ning loomi karjatades. Kui ühel päeval
kuulis tema õrna häälekest haldjatütrest metsapiiga. Neiul hakkas väiksest armsast poisist
kahju ja otsustas teda veidike rõõmustada
annaabi.ee 
