"laeha" - 1 õppematerjal

Eesti murded I konspekt

o saava käände lõpp on s, nt suures mehes ‘suureks meheks’;  Rootsi mõjud! Tähtsaimad erijooned Hääldus  v – b enamasti vokaalide vahel, nt kõBa kiBi ‘ kõva kivi’;  loid artikulatsioon: häälikute kadu erinevatest vormidest, nt kasvast ‘kasvasid’, panim ‘panime’; sageli on ootuspärase Q3 asemel Q2;  hj-ühendeis on j NA vormides kadunud, jättes järele kas peenendatud või peenendamata h, lisaks võib tekkida eh-ühend, nt laha - laeha ‘lahja’;  atter ‘ader’ : aDra, otter ‘ oder’ : odra;  e-keel: o esisilbi i madaldumine, nt elm ‘ilm’; o h mõjul on i madaldunud ka II silbis, nt kuhe ‘kuhi’; o sõna lõpus i üldisemalt e, nt nime ‘nimi’; o tuletusliidetes ma- asemel me-;  ä-harmoonia osades murrakutes, kuid ä-d ei esine tavaliselt neutraalvokaalide järel;  laiemalt Lääne-Eestis: o konsonantühendi puudumine sõna algul, nt limBiD ‘klimbid’;