qnvtS, kuna teepikkus l = vt Järelikult, kuna I = Q/t, saame, et I = qnvS I – voolutugevus, q – laengusuurus, n – konsendratsioon, v- laengukandjate kiirus; S – juhi ristlõike pindala, l – pikkus. Ül Kui suur on juhtivuselektronide triivliikumise kiirus juhis, kus nende kontsentratsioon on 4 * 1028 m-3 ? Juhi ristlõikepindala on 50 ruutmillimeetrit ja I = 3,2 A. Elektroni laeng on 1,5 * 10-27 C. Elektritakistus Vabade laegnukandjate suunatud liikumine ehk triivimine on juhis takistatud, sest neile jäävad teele ette metalli ioonid, mis asuvad kristallvõre sõlmedes. Vabade elektronide põrked ioonidega muudavad suunatud liikumise vähem või rohkem korrapäratuks. Mida suurem on see segav mõju, seda nõrgemat voolu suudab tekitada mingi kindel pinge. Ohmi seadus Põhjalikku seost voolutugevuse ja pinge vahel väljendab Ohmi seadus vooluringi osa kohta:
Elekter 1. Kuidas leitakse kogutakistust jada- ja rööpühenduse korral? a. Rööpühendus kogutakistuse pöördväärtus on üksikute takistuste pöördväärtuste summa b. Jadaühendus kogutakistus on üksikute takistuste summa 2. Materjalid jaotatakse elektrijuhtivuse järgi kolmeks: a. Juhid vabade laengukandjate arv on suur b. Dielektrikud vabade laengukandjate arv on väike c. Pooljuhid vabade laegnukandjate arv on reguleeritav 3. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 4. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise poitiivse laenguga kehale. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. 5. Joonisel on toodud elektrivälja jõujooned. Kummas punktis on elektrivälja tugevus suurem? a. Seal, kus jõujooned on tihedamad. 6
annaabi.ee 
