Michelangelo Buonarroti
Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning
väljendab eikspresiivselt suurt sisepinget ja jõudu. 1505 aastal kutsuti
Michelangelo Rooma paavsti Julius II hauamonumenti looma. Selle jaoks
raius ta muu hulgas valgest Carraras marmorist 5,5 meetrise võitluseks
valmistuva "Taaveti", "Moosese" ja "Aheldatud orja". Hauamärk mille kallal ta
30 aastat töötas jäi lõpetamata.
Aastatel 1508-1512 maalis Michelangelo Vatikani Sixtuse kabeli laemaali. Ta
veetis neli aastat laeal poolseljakil asendis. Sixtuse kabeli llaemaal kujutas
piiblilegende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni, lisaks oli seal veel
stseene ning isegi pilte argielust. Umbes 500 m 2-sel pinnal on umbes 350
figuuri.
1534.-1541 aastail lisandus "Viimse kohtupäeva" stseen altariseinal, mis
kujutab viimset kohtupäeva kus jumal mõistab kohut elavate ja surnute üle.
Selles maalis pole enam kõrgrenessansile omast rahu ja selgust ning
Michelangelo on jõudnud juba baroki piirimaile