A.dumas Kolm musketäri terve raamat
kus istusin. Mulle näis, et mind ümbritseb nähtamatu oht, mis varitseb mind igal sammul.
Kuigi ma ei olnud eelmisest päevast saadik midagi söönud, ei lasknud hirm mul tunda
nälga.
572
Väljastpoolt ei kostnud minuni ainustki heli, mis oleks lasknud mul kellaaega
määrata. Arvasin ainult, et kell võis olla umbes seitse või kaheksa õhtul, sest oli oktoobrikuu
ja oli juba täiesti pime.
Äkki võpatasin hingedel liikuva ukse kääksatusest. Ümmargune valguskera ilmus
laeakna klaasi kohale, valgustades heledalt mu tuba, ja ma märkasin kohkumusega, et
mõne sammu kaugusel minust seisis üks mees.
Toa keskele oli nagu nõiavitsast ilmunud laud, millel oli õhtusöök kahele.
See oli mees, kes jälitas mind juba terve aasta ja kes oli vandunud, et ta mu häbistab.
Esimesed sõnad, mis ta lausus, näitasid, et eelmisel ööl oli ta oma tõotuse täitnud.»
«Nurjatu!» kähistas Felton.
«Jaa, nurjatu!» hüüdis mileedi, märgates, kui sügavat huvi tundis noormees
annaabi.ee 
