Juba Muinas-Araabia naised tundsid kirja, luuletasid ja oskasid mängida mitmetel muusikainstrumentidel, laulsid, olid kursis teaduse saavutustega, nautisid kirjandust, eriti luulet, ning osalesid edukalt isegi mitmetel sõjakäikudel. ''Tuhat ja üks ööd'' kirjeldab naist järgmiselt: ,, Neiul on kõned õrnad ja piht peenike, ta sarnaneb basiilikuvarrega, tema naeratus on otsekui karikakar ja tema juuksed on nagu päitse. Põsed on tal otsekui anemoonid ja silmnägu nagu ladvaubin, huuled on tal justkui vein ja rinnad nagu granaatõunad; tema ihuliikmed on nõtked nagu väädid ja ta on kujult sihvakas ja tema ilu on õrn; nina on tal otsekui mõõgatera, otsaesine on hele ja kulmud kokku kasvanud, aga silmad on tal surmaaga jumestatud. Kui ta suu lahti teeb, pudeneb ta huulilt värskeid pärleid ja tema loomuomadused panevad oma õrnusega südameid kütkesse; ja kui ta naeratab, siis näib sulle, et kuu on tema huulte vahel
annaabi.ee 
