Loomade jäljed matkaradadel
Näritud kohtades on alles suuremad või väiksemad koorega kaetud laigud, mida hambad on
ehk ainult kergelt kriimustanud. Mõlemad hiirekesed armastavad nö pulgakesi närida ja nende
närimisjälgedel on keeruline vahet teha.
Ka orav närib mõnikord puukoort kõrgel puu otsas. Sageli aga poetab ta koore puu alla. Pärast
koorimist tüvele jäänud mähakihi sööb ta aga hea isuga ära. Oksi orav ei näri. Tema
närimisjälgi leidub vaid tüvel. Okaspuudel armastab ta aga just kõrgemaid ladvatippe.
Oksi aga armastavad närida just jänesed. Nad pügavad puid isegi niivõrd, et need muutuvad
põõsasarnaseks. Jäneste teravate esihammaste servadest jääb sile, nagu noaga lõigatud jälg,
mille tõttu on neid jälgi kerge eristada hirvlaste omadest, kelle hammustusest jääb lõikepind
narmendavaks. Hirvlased hammustavad nimelt purihammastega.
Ka vilju süües jätab loom maha jäänuseid, millesse jäänud hamba- või nokajälgede põhjal
annaabi.ee 
