Metsade sääst
Saunavihad püüti kogu aasta jaoks valmis teha jaanipäeva paiku. Siis olid
lehed kasvanud juba täissuuruseni, kuid olid veel kevadiselt pehmed ja lõhnavad.
Vihtu lõigati maharaiutud puudelt, kuid vahel ka noortelt kasvavatelt puudelt.
Viimasel juhul oli kombeks puu latv puutumata jätta. Kuigi rahvalaulu sõnadest
lähtuvalt oli ladva allesjätmise põhjenduseks see, et ladvad jäägu linnul lenda, oli
ladva murdmata jätmisel kindlasti ka mitmeid asjalikke põhjusi. Esiteks ei saa
ladvaoksast head vihaoksa juba seepärast, et see on jäik ja haraline. Teiseks jääb noor
kask, millel latv rikkumata, sirgena edasi sirguma ja ükskord võib tast saada kena suur
puu.
Vihtu tehti nii aru- kui ka sookasest. Sookasest vihta teati tugevamini lõhnavat. Aga
arukasest vihal pidid jälle lehed tugevamini okstel püsima. Viha tegemisel peeti
parajaks sellist kimpu, mis parajasti pihku ära mahub. Valmis vihad riputati
paarikaupa kokku seotult kuivama
annaabi.ee 
