Nende enamasti suhteliselt lühiealise radioaktiivsusega jäätmete käitlemise, sh ladustamise, ohutus on teaduslik-tehniliselt lahendatud ja küllaltki palju nõuetekohaseid maapinna-lähedasi hoidlaid erinevates riikides rajatud. Suure ohu allikaks neid nõuetekohase käitlemise korral ei peeta. Keerulisem on olukord kasutatud tuumkütusega, mida osa riike tunnistab kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete hulka kuuluvaks ja seega - maa-alusesse lõpphoidlasse ladustatavaks. Samas mitmetes riikides nii ei arvata, vaid peetakse seda uraani ja plutooniumi tulevast kasutamist silmas pidades hoopis väärtuslikuks vaheproduktiks. Miks nii? Põhjus selgub vaadeldes kasutatud kütuse koostist, milles veel sisaldub palju tuumkütust. Reaktoris töötanud tuumkütus vahetatakse teatavasti perioodiliselt uue vastu välja ja pannakse hoidebasseini aastakümneteks "jahtuma", et see hiljem lõppladustada. Avatud tuumkütusetsükli
Nende enamasti suhteliselt lühiealise radioaktiivsusega jäätmete käitlemise, s.h ladustamise, ohutus on teadusliktehniliselt lahendatud ja küllaltki palju nõuetekohaseid maapinnalähedasi hoidlaid erinevates riikides rajatud. Suure ohu allikaks neid nõuetekohase käitlemise korral ei peeta. Keerulisem on olukord kasutatud tuumkütusega, mida osa riike tunnistab kõrgaktiivsete (HLW) radioaktiivsete jäätmete hulka kuuluvaks ja seega maaalusesse lõpphoidlasse ladustatavaks. Samas mitmetes riikides ei arvata, vaid peetakse seda uraani ja plutooniumi tulevas tkasutamist silmas pidades hoopis väärtuslikuks vaheproduktiks. Põhjus selgub vaadeldes kasutatud kütuse koostist, milles veel sisaldub palju tuumkütust. Reaktoris töötanud tuumkütus vahetatakse teatavasti perioodiliselt uue vastu välja ja pannakse hoidebasseini aastakümneteks ,,jahtuma",et see hiljem lõplikult ladustada. Avatud tuumkütusetsükli puhul erinevaid