tuhandeid), kuigi vabariigi suurust arvestades oleks optimaalne arv umbes 20. Aastas tekib ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid. Kui aga arvesse võtta ka tööstusjäätmed, siis tuleb eestimaalase kohta umbes 10 tonni jäätmeid aastas. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Eesti jäätmemajandus asub hetkel muudatuste faasis, mis on suunatud jäätmete ladustamiselt prügilas integreeritud jäätmemajandusele. Eesti jäätmemajanduse assimileerimine Lääne-Euroopa tasemega lühiajalises ning keskmises perspektiivis tingib sobivate kogumissüsteemide rajamise ning ka moodsate jäätmete töötlemise ja käitlemise komplektside projekteerimise ja rajamise vajaduse. Siinkohal omab jäätmete töötlemise ja keskkonnasõbraliku prügilasse ladustamise kõrval
mistõttu on õhusaasteprobleemid keemia-, metalli-, paberitööstuse jt. Ettevõtete paiknemise piirkondades üldtuntud. - Transport- mõjutab nii loodust kui ka tehiskeskkonda, eelkõige aga inimese tervist. Transpordist tulenev süsihappegaas on üks põhilisi kasvuhooneefekti põhjustajaid. - Põllumajandus- ammoniaagi heitkogused pärinevad looma ja seafarmidest, sõnniku ladustamiselt ja põllu ja rohumaade väetamiselt sõnnik ja lämmastikuväetisega. - Jäätmemajandus- jäätmepõletustehase jääkgaasid sisaldavad olulistes kogustes happelisi gaase, ohtlike raskemetalle. Kuna jäätmed sisaldavad mitmeid orgaanilisi komponente, satub koos tuhaga õhku ja nende põlemisjäätmeid ja produkte, sealhulgas põsivaid orgaanilisi saasteaineid. Osoon
annaabi.ee 
