tom
kuuldekaugusest eemale.
Üksinda jäänud Ljubov istub laua äärde.
Aleksander tuleb tuppa, näeb Ljubovi ja istub tema vastu. Nagu juba
eelmise stseeni puhul oleks tulnud märkida, on Aleksander silmnähtavalt
vananenud, võrreldes sellega, kui me teda esimest korda nägime, ainult
kaks ja pool aastat varem. Ta on pooleldi pime ja ta elujõust on ainult
veerandik alles jäänud.)
ALEKSANDER: Mina olen filosoofiadoktor. Minu väitekiri oli
ussidest. Meie ei ladranud mingist siseelust.
Filosoofia ei seisne selles, et keerutada sõnu nagu
vurrkanne, kuni värvid sulanduvad üheks ja
sõnadel pole vahet. Filosoofia seisneb iga üksiku
elu taltsutamises, nii et paljud elud sobituksid
kokku, ja vabadust ja õiglust peab olema just nii
palju, et hoida neid koos, ja mitte nii palju, et nad